Bodhisattva 37  toimimisviisi  
 
 Audio  
   
   

Buddha taevast laskumise pühaga seotud legend ja teatud päevadel kaheksa tõotuse andmine

Buddha taevast laskumise püha ehk Lhabap Dütšeni (lha bab dus chen) tähistatakse tiibeti kalendri järgi 9. kuu 22. päeval, mis sellel aastal (2013) on 24. november. See tähistab Buddha Kolmekümne kolme jumala taevast (Trayastriṃśa) laskumist. Tegelikult ei tähenda see nimi, et seal ainult kolmkümmend kolm jumalat elutseb. Neid on tunduvalt rohkem, veedade mütoloogia järgi on tegemist kõikide jumalatega. Nende jumalate nimed on veedade ja budistlikus mütoloogias erinevad. Selle taeva valitsejaks peetakse budistliku mütoloogia järgi Šakrat, mis veedade mütoloogias võib olla ka Indra epiteet.

Legendi järgi käis Buddha seal oma ema õpetamas, et teda sansaarast vabastada. Seda sündmust aetakse tihti segi Buddha kaheteistkümne suure teo hulka kuuluva teoga, Buddha laskumisega Tušita taevast alla maa peale inimeste valda (mille järel Buddha inimesena sündis ja lõpuks virgus). Legendide järgi laskus Buddha Kolmekümne kolme jumala taevast siis, kui ta oli umbes 41-aastane. 

Kui Buddha ema suri, sündis ta uuesti Kolmekümne kolme jumala taevas, mille üle valitseb Šakra (Indra). Kui Buddha jõudis virgumiseni, suundus ta pärast seda taevasse jumalatele ja oma emale abhidharmat õpetama. Olles seal kolm kuud õpetanud, pöördus Buddha tagasi inimeste valda. Maale laskumise asukohaks peetakse Uttar Pradeshi Indias, täpsemalt Sankashyat.

Dhammapada-Atthakathas on kirjas, et kui Buddha oli valmis tagasi pöörduma, valmistas Šakra (Indra) talle kolm redelit, mille üks ots oli Meru mäel ning teine ots inimeste vallas Sankashya linna lähedal. Keskmist, kalliskividega kaunistatud redelit kasutas Buddha ise, paremat, kullast redelit kasutas Šakra, ning vasakul asuvat hõbedast redelit kasutas Brahma. Šakrat ja Brahmat kujutatakse kui Buddha saatjaid.

Kõige olulisem osa sellest legendist on seotud selle hetkega, kui Buddha maale tagasi jõudis. Buddha tagasitulekut maale ootas suur rahvahulk. Kõik tahtsid teda tervitada. Hiina legendide järgi oli rahva hulgas ka nunn Utpali, kes andis tõotuse, et tema on esimene isik, kes Buddhat tervitab. Siiski, lihtne nunn ei saa võistelda uhkete kaaskondadega kohale tulnud võimsate kuningate ja printsidega, kes olid redeli ümber parimad kohad sisse võtnud. Ent kuna Utpali oli väga pühendunud ning tema usk oli tugev, muutus ta maailmavalitsejaks koos seitsme kalliskivi (nendeks on seadmuseratas, kuninganna, kaarik, kalliskivi, rikkus, hobune ja elevant, millel kõigil on sümboolsed tähendused) ja suurepärase kaaskonnaga. Nii sai ka tema parimale kohale istuda. Tema oli esimene, kes Buddhat tervitas ning sellel hetkel muutus ta tagasi nunnaks. Buddha nägi tema pühendumust ning ennustas ette tema tulevase virgumise. Seega on Buddha taevast laskumine seotud eelkõige virgumise kohta ettekuulutuste tegemisega.

Lugu, nii nagu seda allpool maalil kujutatud on, algab paremast ülaservast. Buddha on siin Kolmekümne kolme jumala taevas õpetamas. Ta istub lootosasendis, tema parem käsi on kinkide andmist sümboliseerivas asendis, tema vasaku käe asend väljendab õpetamissümbolit. Tema ees põlvitavad õpetusi kuulates neli figuuri.

Taevast allpool kujutatakse Meru mäge, mis ookeani keskelt kõrgustesse tõuseb. Mägi on jaotatud neljaks tasemeks. Esimene tase (kõige madalam) on koduks veekannukandjatele (jakšad), teine tase on koduks lillevanikute kandjatele, kolmandal tasemel asuvad alatises uimas (ekstaasis) olevad jumalad ning neljandal, kõige kõrgemal tasemel asuvad neli kuningat, nelja ilmakaare valvurit. Sellel paigal pole füüsilist struktuuri. Seda tuleb mõista kui enda meeles asuvat paika. Seda iseloomustavad püha vesi, lillevanikud, pühendunud õpilased ja neli valvurit. Tegelikult kirjeldab see sümboolselt budistliku pühitsusrituaali elemente.

Maali keskel laskub Buddha koos Šakra (Indra) ja Brahmaga. Buddha parem käsi on andmisžesti asendis. Tema vasaku käe asend väljendab õpetamist. Brahma on Buddhast vasakul ja ta hoiab käes kärbsepeletajat. Šakra (Indra) paremal hoiab päevavarju. Neid esemeid kandvad isikud on tavaliselt ülemate isikute saatjad või teenijad. Teised teenijad kannavad erinevaid ohvriande, seadmuseratast, teokarpi, toiduohverdusi ja lootoslilli. Vasakul, maali ülanurgas lendavad kolm taevalikku olendit, kes ohvriande alla puistavad ning nõnda Buddha laskumist tähistavad. Taevas on veel palju teisi heaendelisi märke, mis seda sündmust tähistavad.

Trepimademel on kujutatud kümme inimest, kes Buddha tagasitulekut ootavad. Kõige eespool seisev figuur on tõenäoliselt nunn Utpali. Ta kannab kuninglikku, rikkalikult kaunistatud rüüd. Tema paremas käes on lootoslilled ning tema vasak käsi on Buddha tervitamiseks välja sirutatud. Teised hoiavad käes ohvriande, päevavarje, lehvikuid, seadmuseratast, kalliskive, helitaldrikuid, lootoslilli ja puuvilju. Näha on ka kahte elevanti, kes kuninglikele tegelastele kuuluvad.

All keskosas on lootosstuupa. Sellel on kolmeastmeline trepp, mis seda sündmust meenutab. Stuupa ümber on asetatud rohkelt ohvriande. All paremas nurgas on troonil istuv Buddha, tema mõlemad käed väljendavad andmissümbolit. Tema ees on põlvili kaks kuju. Paljaks aetud peaga isik on kahtlemata Utpali, kes on oma algse kuju tagasi võtnud. On kujutatud seda hetke, mil Buddha teeb ennustuse tema tulevase virgumise kohta. See viitab Buddha iga pühendunud järgija virgumise võimalusse. Selle stseeni ees on stuupas istuv pika elu jumalanna (Namgjelma), tal on kolm nägu ja kaheksa kätt. Tema peamine parem käsi väljendab andmissümbolit, tema vasak käsi väljendab hirmu puudumise sümbolit.  Oma parema poole keskmises ja ülemises käes hoiab ta ka noolt ja palvehelmeid, vasakutes kätes hoiab ta vaasi, vibu ja veeanumat. Teda kujutatakse siin kui kõikide Buddhade ema. Päeval, mil Buddha Kolmekümne kolme jumala taevast laskus, saatis ta korda ka ühe teise ime. Kui ta kalliskivitrepi ees seisis, vaatas ta üles ning kõikide jumalate ja Brahma vallad avanesid. Siis vaatas ta alla ning kõik põrguvallad avanesid. Sellel hetkel olid kõik vallad lahti, igast vallast võis igasse teise valda vaadata (jumalate, inimeste ja põrguvaldadesse). Seda Buddha tegu tuntakse kui „maailmade avamist“.

Kõikides nendes valdades nägid kõik ka Buddhat, kuidas ta maa peale inimeste valda alla laskus. Buddhagoša on öelnud: „Sellel päeval, kui kõikide valdade olendid üksteist nägid, polnud nende hulgas mitte ühte, kes virguda ei tahtnud.“ Pathamasambodhi täpsustab: „Sellel hetkel polnud ei jumalate, inimeste, loomade, isegi mitte pisimate punaste sipelgate hulgas mitte kedagi, kes virguda poleks tahtnud.“

Virgumine tähendab Virgunu olemist. Võime seda lugu tõlgendada nii: Buddha andis sellel päeval kõikidele olenditele õpetuse halbade ja heade tegude kohta: kõikide valdade olendid nägid, mis nendega juhtuda võib, kui nad halbu või häid tegusid teevad. Halbade tegude viljaks on kannatus (põrguvallad) ning heade tegude viljaks on õnn (jumalate vallad).

 

Heaendelistel päevadel kaheksa tõotuse andmine

Tähtsate budistlike pühade ajal, mil on oluline vooruslike tegude sooritamine ning halbade tegude vältimine, järgivad paljud ilmlikud budistid kaheksat tõotust. See tähendab, et kasvõi üheks päevaks antakse rangemad tõotused, mis aitavad suurel hulgal pälvimusi koguda.

Need kaheksa tõotust on:

  1. Tapmisest hoidumine, nii otseselt kui ka kaudselt
  2. Varastamisest hoidumine
  3. Seksuaalsest käitumisest hoidumine
  4. Valetamisest ja petmisest hoidumine
  5. Joovastavate ainete tarbimisest hoidumine
  6. Pärast keskpäeva toidust hoidumine. Viimaseks söögiks võib olla varane lõunasöök. See ei tohi sisaldada liha, kala, mune (viljastatud), sibulat või küüslauku (takistab keha energia liikumist) ning mõru redist. Vett, teed jne võib juua.
  7. Kõrgel ja uhkel istmel või voodil istumisest hoidumine, uhkusega istumisest, loomanahkadel istumisest hoidumine
  8. Ehete kandmisest, meikimisest, lõhnastamisest hoidumine. Samuti hoidumine kiindumisega tantsimisest, laulmisest, muusikainstrumendi mängimisest

Kui neid tõotusi esimest korda anda, tuleb seda teha koos budistliku õpetajaga, kes ka juhised annab (sellega kaasneb tavaliselt ka „damtsik“ – lubadus, tõotus neid tõotusi teatud korrad kuus või aastas uuesti anda), milliseid palveid ja mantraid täpsemalt lausuda. Hiljem võib neid tõotusi näiteks heaendelistel päevadel ise uuesti anda. Piisab Buddha kujust, kelle ees tõotused antakse.

Headeks päevadeks peetakse erinevaid suuri budistlikke pühasid, samuti öeldakse, et igas kuus võiks üheksal päeval need tõotused anda. Need üheksa päeva on tiibeti kalendri järgi 1., 8., 14., 15., 18., 23., 24., 28. ja 30. päev. Tõotuste andmine teatud perioodiks on omane nii theravaada kui ka mahajaana traditsioonile.

tõlkis ja koostas: Kadri Raudsepp

 
                      ©2013 Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus, All Rights Reserved