Buddha Šākjamuni elu

563.saj. eKr. sündis Indias kuningal poeg Siddhartha Gautama Šākjamuni. Kuningas Suddhodana oli Šākja- sõdalaste kastist. Astroloogid ennustasid isale, et kui poeg suureks kasvab, saab temast kas suur valitseja või hülgab kodu, valib munga tee ja saab budaks. Kuningas soovis oma poega näha siiski võimsa valitsejana ning tegi kõik selleks, et poeg ei puutuks kokku paleest välise maailmaga. Siddharta abiellus kuueteist aastaselt, peatselt sündis ka poeg.

Kord siiski otsustas kuningapoeg minna paleest välja. Siddharta kohtas ringsõidul esimest korda elus rauka, pidalitõbist ja surnukeha. Saades teada, et vanadus, haigused ja surm on igapäevased nähtused, haaras Siddhartat suur kaastunne ja ta ei saanud enam rahu.

Kuuldu ja nähtu üle sügavalt järele mõelnud, otsustas Ta kahekümneüheksa aastaselt põgeneda oma kuninglikust vanglast ja asuda Tõe otsingutele. Ta hakkas rändama kui kerjus ja askeet. Siddharta proovis läbi ka kõige äärmuslikuma askeesi.

Umbes kuus aastat pärast kodust lahkumist sattus Siddharta Bodh Gaya nimelisse maakohta. Ühel päeval otsustas ta ujuma minna. Nälgimisest nõrk oleks ta jõe voolus peaaegu hukkunud. Õnnelikult kaldale jõudnud kuulis ta järsku ühe keelpilli heli. Järsku mõistis Siddharta, et äärmine askees ning äärmine hedonism ei vii sihile. Vaja on hoopis leida kesktee, nii nagu liiga pingul ja liiga lõdva pillikeelega ei ole võimalik saada head muusikat. Ta keskendus 49 päeva ning istus lõpuks Bo puu alla (Ficus religiosa, bodhipuu) ning saavutas virgumise.

Sellest hetkest peale otsustas Buddha Šākjamuni jagada kogemust ka teiste olenditega paljudes olemasolu sfäärides. Õpetust, mida Buddha Šākjamuni jagama hakkas, nimetatakse buddha dharmaks. Esimesena läks ta Sarnathi Hirveparki, kus kohtas oma kunagisi askeesikaaslasi, ja pani käima esimese dharmaratta.

Buddha Šākyamuni maine elu lõppes 80. aastaselt Kushinagaris 483. aastal ekr.

Sarnathi Hirvepargis esitas Buddha Šākjamuni Neli Õilsat Tõde ja Õilsa Kaheksaosalise Tee.

Neli õilsat tõde.

1. Tõde kannatusest:
Maailmas on olemas kannatus. Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.

2. Tõde kannatuse põhjustest:
Kannatuse põhjus on iha, viha ja teadmatus.

3. Tõde kannatuse lakkamisest:
Kannatusest on võimalik vabaneda.

4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest

Buddha Õilis Kaheksaosaline Tee Täielikule Vabanemisele:

1. Õige vaade- õilsa tõe ja sõltuvusliku tekkimise omaksvõtmine

2. Õige kavatsus

3. Õige kõne

4. Õige tegu

5. Õige eluviis

6. Õige püüdlus

7. Õige järelemõtlemine

8. Õige keskendumine