Suutras on kirjas, et pärast seda kui Buddha Amitabha oli kogunud palju pälvimusi lugematute elude vältel ja jõudis lõpuks budasuseni, lõi ta Sukhāvatī nimelise puhta maa (mis tähendab sanskriti keeles “õnne omama”).

Sukhāvatī asub meie maailma piiridest väljas – kõige äärmises lääne osas. Oma lubaduste väe abil tegi Amitābha võimalikuks kõigil, kes tema poole pöörduvad, taassündida tema loodud puhtal maal. Seal sündinuna õppida tema juhiste järgi dharma kohta ja selle tulemusena saada bodhisattvateks ja buddhadeks. Hiljem seal buddhaks ja bodhisattvaks saanuna naasevad nad meie maailma, et aidata võimalikult paljusid olendeid, kes on endiselt sansaaras. “Mõõtmatu elu suure suutra” kohaselt oli Amitābha väga iidsel ajal ja ilmselt teises maailma süsteemis, munk nimega Dharmakāra.

Mõnes suutra versioonis on Dharmakāra’t kirjeldatud kui endist kuningat, kes loobus oma troonist, kui oli Buddha Lokeśvararāja käest kuulnud budistlikku õpetust. Kui temast oli saanud Buddha, lõi ta a buddhakṣetra, (sõnasõnalt “budvälja”, mida kutsutakse tihti ka “puhtaks maaks” või “buddha maaks”– sfäär mis asub ürguniversumis, väljaspool tava reaalsust, mis on tekkinud buddhade pälvimuste läbi) kuseksisteerib palju täiuslikkust. 48 vannet seadsid aluse puhtale maale, mille Dharmakāra plaanis luua. Need vanded on ka tingimusteks, mille täitmisel võivad olendid sündida sellesse ilma. Hiinas, Vietnamis, Koreas ja Jaapanis levinud suutra versioonis, leiame Dharmakāra 18. vande, mis lubab, et iga olend, ükskõik millises universumis, soovides sündida Amitābha puhtasse ilma, piisab kasvõi kümnest korrast Buddha Amitabha nime lausumisest.

Tema 19. vanne oli, et ta ilmub oma bodhisattvatest ja õnnistatud budistidest kaaskonnaga nende ette, kes teda surma hetkel paluvad. Taoline avatus kõiksuguste inimeste osas ja aksepteerimine, on teinud usust puhastesse buddha maadesse ühe suurima mahajaana budismi mõjutaja. Puhta maa budism sai arvatavasti populaarseks esimesena Gandhara’s, kust see liikus edasi Kesk Aasiasse ja Hiina.